Esimene suudlus:D..

Jarmo luuletused: See lugu Hiiumaal alguse sai,
kus kadakate piir ol...: See lugu Hiiumaal alguse sai, kus kadakate piir oli päris lai. Nägin ta naeratust mis kaunis näis, minu süda oli kohe suurt soojust täis....

See lugu Hiiumaal alguse sai,
kus kadakate piir oli päris lai.
Nägin ta naeratust mis kaunis näis,
minu süda oli kohe suurt soojust täis.
Sain lõppuks teada ta nime,
see oli minujaoks suur ime.
Ma olin nii suures õnne hoos,
ning teatsin, et temaga ma tahan olla koos.
Me vahetasime üksteisega sala pilke,
ja sellest õhtust on mälestuseks palju pilte.
Ta läks ja istus ühe suure kivi peal,
teatsin, et pean ka olema seal.
Siis see suudlus lõpuks sai teoks,
ja tahtsime, et see meid pikalt seoks.
See suudlus, oh jumal küll kui magus!
ja aina tugevamini süda tagus.
See tunne muutus meeletuks,
ja võttis täitsa keeletuks.
Me ei unusta seda iial ära,
ja ei unusta tema silmade sära.
Nüüd kus ta on mulle lossi kuninganna,
tema eest ma kunagi alla ei anna.

Armas HIIUMAA“

Armas HIIUMAA“

Koht mis on väike kuid kaunis ja mõnus,
koht kus inimestel on alatai väga lõbus.
Koht kus külmal talvel on võrratult ilus,
koht kus olla suvel kuuma päikse eest vilus.
Koht kus on väiksed kuid armsad mäed,
koht kuhu pead tulema ja ise kõike seda näed.

Hiiumaa on see saar,
mille kohal vikerkaar.
Kalliks kohaks on ta mulle,
ja sama paljugi sulle,
Laulu viis seal alati kajab,
seda see hiiumaa rahvas vajab.
Hiiumaa ajalugu on kauge,
ega see sealt kunagi rauge.
Tule hiiumaale ja näe,
et hiidlane ulatab abistava käe.

Autor: JARMO KUUR